Minu muusa

On luulet, mis meid puudutab aastate tagant - see puudutus on praeguses hetkes ning elav, võngub meiega kaasa just nüüd. Hea ja inspireeriv on aga kohata loojat ka selles, füüsilises maailmas, saada aru, et on inimesi, kes suudavad luua helisevaid sõnu keset igapäeva, raskusi ja kohustusi.

Eeva Pargi luule jõudis minuni ühe pisikese roosa luulevihiku kaudu, mille omakorda sain oma emalt. Selle väikese vihiku ilmumine tundub tagantjärele nagu sild ajas või käsi, mis on ulatatud mulle kusagilt kaugemalt. Minu teada oli see vihikukene minu onu, luuletaja Ott Arderi jagu ning küllap temani jõudnud nii, nagu vanasti need asjad käisid - siis kui luulekogu ilmumise rõõmus said paljud kasvõi tänaval vastu tulnud tuttavad sellest kohe osa. Kes teab?... 

Panen siia linke intervjuudest, mis on ilmunud Eeva Pargiga:

26.09.2020 intervjuu "Et välgataks inimese surematut hinge": https://kultuur.err.ee/1139881/intervjuu-et-valgataks-inimese-surematut-hinge

25.11.2010 Sirp "Vaateid Eeva Pargi proosasse": https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vaateid-eeva-pargi-proosasse/ 

2.05.2009 Postimees, "Eurooplaseks olemine": https://arvamus.postimees.ee/114101/eeva-park-eurooplaseks-olemine

22.10.2018 "Nädala autor": https://n2dalaautor.wordpress.com/2018/10/22/eeva-park/

29.5.2019 Jürgen Rooste, Maaleht, :https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86349097/eeva-park-kergitab-loori-noukogude-kirjaniku-argielult-tais-kaklusi-ja-kommunismi

Looming nr 12, 1993"Juhuslik": https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/10/eeva-park-juhuslik.pdf

Minha coisa - minu asi...

Mis on see minu asi?

Sel aastal pole jõudnud nii palju labidat maasse lüüa kui varasematel...
Mulle meeldib aias toimetada, see on isegi viimastel aastatel hakanud ehk veidi üle piiride minema, see minu aiahullus. Kuid see on hea hullus.

Aga miks ma sellest siin kirjutan?

Oli väga tore festival Mailaul, mis toimus 5.-7. mail Tartus. Palju lauljaid, laulukirjutajaid, muusikuid ning palju head, isiklikku muusikat. Ja head töötoad, mis kindlasti andsid nii mõnelegi mõtteainet ja tahtmist oma rada mööda edasi sammuda. Teha seda, mis on sulle omane.

Teha seda, mida keegi teine ei saa Sinu eest teha. Olla Sina ise, rääkida, laulda, valada muusikasse seda, mida tunned ja mõtled. See ongi see oma asi.

Kipub vahel meelest minema kui väärtuslik see on. Midagi, mida ainult Sina saad ja oskad teha, ainult Sulle omasel moel. See ei pea olema muusika vaid ka midagi muud, mis just Sinule omane ja hingelähedane on. Minu puhul on see muusika ja seetõttu pean ma vaatama, et isegi need huvialad, mis mulle samuti väga armsad on (nagu aia eest hoolitsemine) päris kogu minu aega enda käsutusse ei saaks võtta.

Ainult nii saame me olla kõige rikkamad kui pakume teistele midagi, mis on isiklik ja puudutab ühel või teisel moel meid kõiki.

Armas luuletaja Eeva Park, kelle tekstidele olen laule kirjutanud, ütles juba paar aastat tagasi mulle, et ma ei unustaks aiatoimetuste kõrval ka laule kirjutada :) Võib-olla tuleb mul laulude kirjutamine vahel ka piisavalt lihtsalt, et jõuan rahulikult kõike teha. Kuid ehk saaksin ikkagi ka rohkem süvitsi minna... Tänu Mailaulule sain jälle koostööd teha suurepärase kitarristi, laulja ja laulukirjutaja Andy Fite'iga ning aeg koos temaga oli väga inspireeriv. Ühest tema laulutekstist on pärit ka järgmised read, mis ehk postituse kenasti kokku võtavad:


If in this whole wide world there's only one like you
then you've got yourself a job that no-one else is gonna do...

Andy Fite'i hoogne töötuba Mailaulu raames :)

See ja järgmised fotod on ühiselt esinemiselt Visby's