Rootsi Puhkpilliansambel

Puhkpillimuusika pole vist suutnud mind väga sageli köita, ehkki head muusikat on ju alati hea kuulata! Eile õhtul aga käisime kuulamas koosseisu nimega "The Swedish Wind Ensemble" ja oli väga hea! Kontserdi teises pooles ma isegi ei suutnud võtta sisse mugavat asendit ja tooli seljatoe vastu nõjatuda, oli lihtsalt nii põnev, kaasakiskuv ja hea! Ja ka esimene pool oli nii põnev, et läks lausa lennates :)

Ja nüüd, oma esimesele tekstilõigule tagasi vaadates, ei näe ma seal ühtainsatki lauset, mil puuduks hüüumärk või mõni muu rõõmu või vaimustust väljendav moodustis...

Võib-olla ongi kõige paremad asjad need, mille puhul puuduvad igasugused ootused. Lähed, ja oled valmis ükskõik milleks, lased end üllatada ja rõõmustada, vaimustada, elad sisse kogu hingest. Naudid seda, kuidas inimesed valavad end tervenisti muusikasse, muutuvad lausa osaks sellest, hingavad end muusikasse, tantsivad end muusikasse. Selline oli orkestri dirigent Cathrine Winnes, kellelt oli raske pilku pöörata. Aga terve orkester elas väga sisse ning hingas nagu üks organism.

See oli ilus ja innustav.